Valitsus: pagulastele megatoetusi ei maksta

Rõivas ütles, et senimaani on varjupaigataotlusi kokku tulnud 148, kusjuures lõviosa sellest ehk 62 taotlust on Ukrainast. Taotluste arvu sees on nii neid inimesi, kes saavad Eestis varjupaiga kui ka neid, kes vastavalt rahvusvahelistele reeglitele ei ole sõjapõgenikud ning kes saadetakse tagasi sinna, kust nad tulid.

Pagulased suuri sotsiaaltoetusi ei saa

Rõivase sõnul on aru saada, et omavalitsused pole kindlad, kas pikas perspektiivis tulevad pagulased Eestisse teenusesaajaks või maksumaksjaks.

„Kõik need, kellega olen mina Vao pagulaskeskuses rääkinud, on kinnitanud oma soovi ise hakkama saada,“ põhjendas Rõivas, miks tema usub, et suurem osa pagulastest toetuste peale lootma ei jää. Ta lisas, et Eesti ei hakka pagulastele maksma mõne Euroopa rikka riigiga samaväärseid sotsiaaltoetusi. „Eestis pole see võimalik,“ ütles Rõivas.

Rõivas märkis, et Eestis on tööpuudus väike, ent tööjõupuudus suur. „Pean oluliseks ettevõtjate antud signaali, et nad on valmis pagulastele tööd andma,“ rääkis peaminister. Tema sõnul tähendab see, et neil põgenikel, kes soovivad endaga ise hakkama saada, on tööle saamiseks hea väljavaade.

Pevkur kritiseeris trahvi mõtet

Siseminister Hanno Pevkur rõhutas samuti, et tuleb vahet teha illegaalidel ja põgenikel, kes vajavad kaitset. Tema sõnul on abivajajaid palju ja keegi neist ei soovi elada pagulaslaagris. „Põgenikud tahavad alustada uut elu ja meie saame neile seda pakkuda,“ ütle ta.

Eile tehti Euroopa Komisjonis ettepanek, et riike, kes keelduvad pagulasi vastu võtmast, võib oodata rahaline trahv. Pevkuri sõnul on selline lähenemine vale, sest sedasi kõrvutatakse inimelude abistamine rahaga.

„See on arusaamatu väärtus, probleemi lahendamise asemel anda võimalus end sellest välja osta,“ kritiseeris Pevkur ettepanekut. Siseminister lisas, et panustades põgenike vastuvõtmisse ei aita riigid ainuüksi põgenikke endid, vaid ka teisi Euroopa riike, kuhu põgenikke massiliselt sisse rändab.